Adblocking on tehniline võimalus peita veebilehtedel teatud tüüpi sisu, näiteks reklaambännerid. Selleks tuleb kasutada veebilehitsejas vastavat laiendust (extension), millest populaarsem on Adblock Plus. 

Laiendus võtab avalikust loendist (blocklist) andmed, millist sorti sisu veebilehtedel blokeerida ja tulemuseks ongi, et veebi surfates ei näe veebis enam reklaame.

Iiri startup PageFair tegi koos tarkvaratootja Adobe'ga suurema uuringu selle kohta, kui palju on adblocking maailmas kasvanud. Laienduste paigaldamise ja blocklist'ide kasutamise statistika põhjal kogutud andmete järgi on Eestis selliseid veebikasutajaid 265 000.

Seega ei näe uuringu andmetel veebis reklaame 25% Eesti internetikasutajatest, millega oleme maailmas esirinnas. Kuigi näiteks Kreekas on adblocking veel rohkem levinud (37% netikasutajatest), siis oleme ees näiteks põhjanaabritest (19%) ja ameeriklastest (15%).

Delfi arvud on helgemad

Eesti kõige populaarsem veebileht on Delfi, mille külastatavus peaks andma küllalt representatiivse pildi Eesti internetikasutajatest.

Delfi andmete järgi kasutab adblockingut viimaste kuudel 7-8% külastajatest ja osakaal on isegi veidi langenud.

Delfi reklaamidirektori Rivo Põldoja sõnul on olukord parem kui tundub. "Kuigi kahe viimase aastaga on reklaami blokeerijate osakaal kasvanud, jääb see endiselt Eestis Delfi kogemusele tuginedes ca 8% kanti," ütles Põldoja.

Need 8% kasutajatest jäävad koos reklaamiga tema sõnul ilma ka osast sisust, Delfi puhul näiteks osadest videotest ja otse-streamidest. "Õnneks enamus kasutajaid peavad ka reklaami informatsiooniks ning pole nõus sellest loobuma," lisas ta.

PageFairi uuringutulemuste erinevus võib tulla metoodikast, kuna PageFairi sadade tuhandete kasutajatega arvud on saadud kaudse statistika põhjal.

Uuringu andmetel on adblocking maailmas üha kasvanud, näiteks Eestis on aastaga lisandud 8% internetikasutajaid, kes reklaame blokeerivad. (Vaata maailma andmeid siit.)

Reklaamiblokk Eesti meediale?

Ja asi tõotab minna ainult hullemaks. Seni on adblocking tarkvara toiminud peamiselt ainult tavaarvutitele mõeldud brauserites nagu Chrome, Firefox ja Safari. Varsti kolib see aga mobiilidesse.

Nimelt on Apple loonud oma uude mobiilitarkvarasse iOS 9, mis jõuab massideni sügisel, võimaluse sarnasel moel veebilehtedel teatud elemente blokeerida. Firma ise seda tegema ei hakka, vaid avab selleks programmerijatele ukse.

Ja sellest uksest ollakse varmad sisse minema juba ka Eestis. Programmeerija Jaanus Kase teatas oma blogis pealkirja all "Võtame meedia tagasi", et plaanib teha äpi, millega iPhone’i või iPadiga Eesti suurematel meedialehtedel käimise korral näeb vähem reklaame ja ei näe üldse kommentaare.

Kõik see tähendab, et võimalused reklaami kaudu internetimeediat rahastada ilmselt vähenevad. PageFairi uuringu andmetel kaotabki internetimeedia käesoleval aastal üle maailma adblockingu tõttu 19,9 miljardit eurot. 

Tulised vaidlused ees

Selge on, et adblocking põhjustab veel tuliseid vaidlusi, kuna tegu on igatpidi vastuolulise tegevusega. 

Delfi reklaamidirektor Rivo Põldoja viitas sellele, kuidas adblockingtegelikult veebikasutajatele endile kahjulik on. "Kindlasti on ka kasutajaid, kes mõistavad, et reklaam aitab rahastada toimetuse tööd ning reklaamist saadavate tulude abil saavad meediakanalid pakkuda kasutajatele tasuta sisu," kommenteeris Põldoja.

Selles vallas saavad kokku erinevad osapooled: internetikasutajad ehk lugejad, kirjastajad ehk meediaorganisatsioonid, reklaamikliendid, reklaamiagentuurid ehk vahendajad, tehnoloogiafirmad jne. Igal osapoolel on põhjuseid teiste süüdistamiseks, kuid ka palju, mida kaotada.

Hans Lõugas www.FORTE.ee