PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1.1 Ühingu nimi on Mittetulundusühing Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit

1.2 Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 

1.3 Ühing on turunduse ja kommunikatsiooniteenuseid pakkuvate äriühingute (reklaami-, meedia-, disaini-, digitaal-, suhtekorralduse-, üritusturundusfirmade) või nende liitude ühendus.

1.4 Ühing on vabatahtlik, poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu, kasumit mittetaotlev ühendus. 

1.5 Ühingu tegevuse põhimõteteks on liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus, hääleõiguse võrdsus, liikme ainult põhikirjast tulenevad kohustused ühingu ees, liikme õigus oma avalduse alusel ühingust välja astuda, ühingu kasumi mittejaotatavus liikmete vahel.

1.6 Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, s.h. mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja juhtorganite otsustest.

II TEGEVUSE EESMÄRK, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

2.1 Ühingu tegevuse eesmärgiks on ühingu liikmete ühishuvide esindamine, kutse-eetika regulatsioon, osalemine õigusaktide ja regulatsioonide väljatöötamises, muutmises ja järelvalves ning  õiglaste koostöömudelite väljatöötamises kliendikoostööks, samuti turunduskommunikatsiooni valdkonna tegevuse populariseerimine ning erialasehariduse edendamine.

2.2 Põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ühing:

2.2.1 esindab ühingusse kuuluvate liikmete ühishuvisid;

2.2.2 hangib turunduskommunikatsiooni valdkonna informatsiooni nii kodu- kui välismaalt ning levitab seda ühingu liikmete ühishuvidest lähtudes;

2.2.3 osaleb õigusaktide väljatöötamise ja täiustamise protsessis ühingu liikmete ühishuvidest lähtudes; 

2.2.4 koordineerib ühingu liikmete jõupingutusi turunduskommunikatsiooni valdkonna hea tavade reeglistike väljakujundamisel eesmärgiga muuta need kasutatavaks normiks, mida aktsepteerivad kõik turunduskommunikatsiooni valdkonna osapooled;

2.2.5 koordineerib ühingu liikmete tegevust turunduskommunikatsiooni valdkonna kutse-eetika normistiku teavitamisel;

2.2.6 selgitab turunduskommunikatsiooni valdkonna aktuaalseid küsimusi avalikkusele;

2.2.7 tutvustab ühingu liikmete tegevust turunduskommunikatsiooni valdkonna töötaja elukutse populariseerimiseks ning turunduskommunikatsiooni valdkonna töötajate kutsemeisterlikkuse tõstmiseks, korraldab selleks vastavaid koolitusi, konkursse vms tegevusi ning organiseerib ühingu liikmeid arendavaid ettevõtmisi; 

2.2.8 esindab ühingu liikmete ühishuvisid turunduskommunikatsiooni valdkonna hangete- ja võistupakkumiste korraldajatega suhtlemisel, et saavutada liidu liikmetele õiglased tingimused ning informeerib ühingu liikmeid oma tegevuse tulemustest;

2.2.9 aitab kaasa turunduskommunikatsiooni valdkonna eri- ja kõrghariduse kaasajastamisele;

2.2.10 korraldab muud tegevust, mis on vajalik ühingu liikmete üldhuvide esindamiseks.

2.3 Ühingul on oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks õigus:

2.3.1 kasutada ühingu tulu; 

2.3.2 omandada enda nimel vara ning varalisi ja mittevaralisi õigusi, sealhulgas omada aktsiaid ja teisi väärtpabereid;  

2.3.3 ühineda teise mittetulundusühinguga seaduses ettenähtud tingimustel;

2.3.4 võtta laenu Eesti Vabariigi ja välisriikide füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt; 

2.3.5 kirjastada ja välja anda ühingu tegevuseks vajalikke ja tegevust propageerivaid kommunikatsioonimaterjale jms;

2.3.6 olla hagejaks ja/või kostjaks kohtus.

2.4 Ühingul ei ole õigust: 

2.4.1 jaotada kasumit oma liikmete vahel;

2.4.2 ennast ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.

III ÜHINGU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS 

3.1 Ühingu liikmeks võib olla:

3.1.1 Eesti Vabariigis registreeritud äriühing, mille põhitegevuseks on klientide turunduskommunikatsiooni-alane teenindamine ja:

3.1.1.1 kes on tegutsenud vähemalt 2 (kaks) aastat;

3.1.1.2 kelle netokäive on turunduskommunikatsiooni tegevusala(de)l on vähemalt 125 000 eurot majandusaastas; 

3.1.1.3 kellel on vähemalt 3 (kolm) põhikohaga töötajat;

3.1.1.4 kes kohustub täitma põhikirja nõudeid ja juhtorganite seaduslikke otsuseid. 

3.1.2 Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühing, mille liikmeteks on turunduskommunikatsiooniteenuseid osutavad äriühingud või turunduskommunikatsiooniteenuseid osutavad isikud, kes kohustuvad täitma põhikirja nõudeid ja juhtorganite seaduslikke otsuseid.

3.2 Ühingu liiget esindab ühingus ainult ühingu liikme poolt määratud isik, (edaspidi - ametlik esindaja), kellel ühingu liige väljastab vastava kirjaliku volikirja. Ametlik esindaja võib ühingu liikme eest ja nimel teha kõiki ühingu põhikirjast ja seadusest tulenevaid toiminguid järgmiste piirangutega: ametlik esindaja saab ühingu liikme ühingust väljaastumise avalduse esitada ainult juhul, kui ta on vastava avalduse esitamise hetkel ühingu liikme juhatuse liige. Kui ühingu liige otsustab oma ametlikku esindajat vahetada, siis teavitab ta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul, ühingu juhatust kirjalikult senise liikme volituste lõppemisest ning uue ametliku esindaja määramisest. Kuni eelnimetatud teate esitamiseni ühingu juhatusele loetakse eelmise ametliku esindaja volitused kehtivaks. 

3.3 Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus liikmeks astuda soovija kirjaliku avalduse alusel, mis vaadatakse läbi 1 (ühe) kuu jooksul alates selle saabumise päevast. Kui juhatus on saanud liikmeks astuda soovija avalduse, informeerib ta sellest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul kõiki ühingu liikmeid. Kui ühingu liikmetel on vastuväiteid uue liikme vastuvõtmise osas, esitavad nad oma vastuväited kirjalikult juhatusele hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse juhatuse poolt vastava otsuse tegemise päeva, kui liikmeks astuja ei ole oma avalduses märkinud teistsugust tähtaega. Päevast, mil liikmeks astuja loetakse ühingu liikmeks, tekivad tal liikme õigused ja kohustused. Keeldumisotsus peab olema motiveeritud ning saadetud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul taotluse esitanud isikule. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, on taotlejal õigus nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus on lõplik.

3.4 Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui:

3.4.1 liikmeks astuja ei vasta seaduses või põhikirjas toodud tingimustele;

3.4.2 liikmeks astuda soovija on varem samast ühingust välja arvatud  seaduse või põhikirjasätete eiramise või ühingu olulisel määral kahjustamise pärast; 

3.4.3 liikmeks astumine on vastuolus mittetulundusühingute seaduse või ühingu  põhikirjaga;

3.4.4 liikmeks astuda soovija või liikmeks astuda soovija omanikud või juhtorganite liikmed on äritegevuses käitunud häid äritavasid rikkudes, kahjustanud ausat konkurentsi või osutanud kõlvatut konkurentsi või käitunud mõnel muul moel ebaeetiliselt või ebaausalt;

3.4.5 üldkoosolek otsustab liikmeks astuda soovijat liikmeks mitte vastu võtta.

3.5 Ühingu liige tasub liikmemaksu iga liikmeksoleku aasta eest üldkoosoleku poolt määratud suuruses. Liikmeks vastuvõtmise aastal tasub uus liige liikme aastamaksu proportsionaalselt liikmeks oleku ajaga. Liikme ühingust lahkumise või liikme ühingust väljaarvamise korral liikme poolt enne tema ühingust väljaarvamist tehtud maksed  tagastamisele ei kuulu. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest. Juhatuse otsusega vabastatakse liikmeks astuja erandkorras ühekordse liitumismaksu tasumisest juhul, kui liikmeks astuja on moodustatud ühingu liikme(te) jagunemise või liitumise tulemusel ja vähemalt üks ühingu liikmest jaguneja või liituja lõpetab oma liikmelisuse ühingus.

3.6 Ühingu liige tasub eeltoodud maksud ühingu poolt esitatud arvete alusel neis toodud tähtajal ja tingimustel ühingu pangaarvele. Arve mitteõigeaegsel tasumisel on ühingu liige kohustatud tasuma viivist seadusega sätestatud ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga maksetähtaega ületava päeva eest juhatuse poolt väljastatud arve kohaselt. 

3.7 Ühingu liige arvatakse ühingust välja juhatuse otsusega, kui:

3.7.1 liige ei vasta põhikirja punktis 3.1.1.2 või 3.1.1.3 toodud tingimusele enam kui 2 (kahe) järjestikulise majandusaasta jooksul; 

3.7.2 liige on mistahes maksude või muude üldkoosoleku poolt määratud maksete või viivise tasumisega viivitanud üle 1 (ühe) kuu ja ei ole seejärel oma maksekohustust täitnud ka juhatuse poolt määratud täiendavaks tähtajaks või kui tasumisega on viivitatud 2 (kaks) korda;

3.7.3 liige ei täida seaduse või põhikirja sätteid, juhatuse või üldkoosoleku seaduslikke otsuseid; 

3.7.4 liige on kahjustanud ühingut olulisel määral;

3.7.5 liikme kohta on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;

3.7.6 liige on andnud juhatusele kirjaliku avalduse liikmest väljaastumise kohta;

3.7.7 liikme liikmelisus ühingus on lõppenud põhikirjas või seaduses sätestatud juhtudel.

3.8 Väljaarvatud liikmele teatab juhatus väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest kirjalikult viivitamatult, kuid mitte hiljemalt kui 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates vastava otsuse vastuvõtmise päevast. Väljaarvatud liikmele jääb õigus pöörduda üldkoosoleku poole taotlusega väljaarvamise otsus ümber vaadata. Üldkoosoleku otsus on lõplik. Kui ühingu liige soovib ise ühingust välja astuda, esitab ta sellekohase kirjaliku avalduse ühingu juhatuse liikmele allkirja vastu. Liikme väljaastumine väljaastumisavalduse alusel jõustub juhatusele avalduse üleandmise päevale järgnevast päevast. Liikme väljaastumisest teavitab ühingu juhatus teisi ühingu liikmeid hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul.

3.9 Liikmelisust ja liikme õiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme kui juriidilise isiku   lõppemise korral, sealhulgas lõppemise korral seoses ühinemisega teise juriidilise isikuga või seoses juriidilise isiku jaotumisega, tema liikmelisus ühingus lõpeb. 

Liikmelisus säilib liikme kui juriidilise isiku ümberkujundamisel teist liiki äriühinguks seaduses sätestatud viisil. Liikmest kui juriidilisest isikust teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.

3.10 Ühingu liikmel on õigus:

3.10.1 osaleda ühingu tegevuses ja võtta osa kõigist korraldatavatest üritustest vastavalt korraldaja kehtestatud tingimustele;

3.10.2 osa võtta ühingu üldkoosolekutest ja seal arutatavate küsimuste otsustamisest; 

3.13.3 olla valitud oma ametliku esindaja kaudu ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse; 

3.13.4 kasutada ühingu põhikirjast tulenevaid muid õigusi. 

3.11 Ühingu liige on kohustatud: 

3.11.1 täitma ühingu põhikirja ning juhtorganite otsuseid;

3.11.2 tasuma tähtaegselt liikmemaksu ja täitma varalisi kohustusi ühise tegevuse kulutusteks.

3.12 Ühingu ja tema liikmete vahelised vaidlused, s.h. varalised vaidlused, lahendatakse ühingu juhtorganites, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus.

IV ÜHINGU VARA JA VAHENDID 

4.1 Ühingu vara tekib:

4.1.1 liitumismaksudest ja liikmemaksudest ning muudest üldkoosoleku poolt kehtestatud maksetest; 

4.1.2 kinkidest ja sihtotstarbelistest või määratlemata sihtotstarbega varalistest annetustest ja eraldistest jmt;

4.1.3 tulust, mida võidakse saada ühingu vara kasutamisest, väljaannete kirjastamisest ja levitamisest, ürituste korraldamisest või muudest põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks korraldatud tasulistest ettevõtmistest; 

4.1.4 muudest laekumistest, mis on vajalikud ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. 

4.2 Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.

4.3 Ühingust välja astunud või välja arvatud ühingu liikmel ei ole õigust ühingu varale, ühingul ei ole õigust ühingu liikme varale. 

4.4 Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohutuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.

4.5 Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

4.6 Ühingu vara kindlustamise otsustab juhatus, kui Eesti Vabariigi seadusandlusest ei tulene teisiti. 

4.7 Ühingu vara ja vahendeid kasutatakse ühingu presidendi ja ühe juhatuse liikme poolt allkirjastatud arveldusdokumentide alusel.

V ARUANDLUS JA TEGEVUSE KONTROLLIMINE

5.1 Ühing kohustub korraldama raamatupidamist raamatupidamisseaduse kohaselt.

5.2 Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus 3 (kolme) kuu jooksul raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab selle liikmete üldkoosolekule.

5.3 Ühingu tegevust kontrollib vastavalt üldkoosoleku otsusele revident või audiitor.


VI TÖÖKORRADUS JA JUHTIMINE 

 ÜLDKOOSOLEK

6.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kus võib osaleda ja hääletada iga ühingu liige.

6.2 Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku:

6.2.1 seaduse või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras;

6.2.2 kui seda nõuavad ühingu huvid;

6.2.3 kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest; Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad seda teha taotlejad samas korras juhatusega.

6.3 Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada kirjalikult vähemalt 14 (neliteist) päeva enne koosoleku toimumist. Kutses näidatakse koosoleku toimumise aeg, koht ning päevakord.

6.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühingu liikmetest. 

6.5 Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 3 (kolm) liiget.

6.6 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Igal ühingu liikmel on koosolekul otsuse vastuvõtmisel 1 (üks) hääl. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest. Otsused põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise, ühingu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise kohta on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalenud ühingu liikmetest. Otsused ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 9/10 liikmetest, kusjuures muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. 

6.7. Juhatuse liikmete valmisel võib iga ühingu liige esitada üldkoosolekule hääletamiseks omapoolse juhatuse koosseisu, mis sisaldab  juhatuse liikmete kandidaate kogu juhatuse osas. Esitatud juhatuse liikmed otsustuvad valituks juhul, kui nende valimise pool hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud ühingu liikmetest. Juhul, kui juhatuse liikmeteks esitatakse mitu koosseisu juhatuse liikmeid, osutuvad valituks juhatuse liikme kandidaadid, kelle poolt hääletab üldkoosolekul rohkem ühingu liikmeid. 

6.8 Üldkoosoleku käik, hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

6.9 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed. Selleks saadab juhatus kirjaliku otsuse eelnõu kõigile liikmetele, määrates ära tähtaja, mille jooksul liige peab esitama oma kirjaliku seisukoha. Kui liige ei teata tähtajaks, kas ta on otsuse poolt või vastu või teatab tähtajaks, et ta soovib teha otsuse eelnõus muudatusi, loetakse, et need liikmed on hääletanud otsuse vastu. Juhatus koostab ja vähemalt 1 (üks) juhatuse liige allkirjastab hääletusprotokolli, kus on fikseeritud hääletamise tulemused nimeliselt liikmete kaupa ja vastu võetud või vastu võtmata jäänud otsuse tekst. Otsuse vastuvõtmise korral on otsuse vastuvõtmise kuupäevaks juhatuse poolt liikmetele määratud kirjaliku vastuse saatmise viimane võimalik kuupäev. Hääletusprotokoll tehakse liikmetele teatavaks hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul hääletustähtaja möödumisest. Juhatus säilitab koos hääletusprotokolliga kõigi liikmete kirjalikud seisukohad, mis jäävad hääletusprotokolli lahutamatuks osaks.

6.10 Üldkoosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud kõikidele ühingu liikmetele, ka neile, kes koosolekul ei osalenud. 

6.11 Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 

6.11.1 põhikirja muutmine;

6.11.2 ühingu eesmärgi muutmine;

6.11.3 majandusaasta aruande kinnitamine;

6.11.4 juhatuse liikmete arvu kindlaksmääramine; presidendi ja teiste juhatuse liikmete valimine; juhatuse liikmete volituste tähtaja määramine; juhatuse liikmete kohustuste, tasu ja juhatuse liikme lepingutingimuste määramine; 

6.11.5 juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

6.11.6 tegevuse kontrollimiseks revisjoni või audiitorkontrolli määramine; 

6.11.7 ühingu ühinemise, jagunemise ja/või tegevuse lõpetamise otsustamine;

6.11.8 liikmemaksu ja teiste maksete suuruse, tasumise korra ja tähtaegade määramine; 

6.11.9 ühingu liikmeks astumise ja väljaarvamise otsusest tulenevate kaebuste lahendamine; 

6.11.10 muude tähtsamate ühingu tegevust puudutavate küsimuste lahendamine, mida ei

ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. 

 JUHATUS

6.12 Ühingul on üldkoosolekul valitud presidendist ja teistest juhatuse liikmetest koosnev kuni seitsmeliikmeline juhatus, kes juhib ja esindab ühingut. Iga juhatuse liige võib esindada ühingut kõigis õigustoimingutes)

6.13 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 1 (üks) kord kuus. Juhatuse koosoleku kutsub kokku president, tema äraolekul mistahes teine juhatuse liige. Juhatuse koosolek võidakse kokku kutsuda ka 1/3 ühingu liikmete kirjalikul  nõudmisel, kusjuures nõudmises tuleb ära näidata kokkukutsumise põhjus. 

6.14 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on ¾ juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab ¾ juhatuse liikmetest.

6.15 Juhatuse otsus vormistatakse kirjalikult. Juhatus võib koosolekut kokku kutsumata otsuse vastu võtta, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. 

6.16 Juhatuse pädevusse kuulub:

6.16.1 raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine, läbiarutamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates;

6.16.2 ühingu raamatupidamise ja asjaajamise sisseseadmine;

6.16.3 ühingu liikmete arvestuse pidamine; 

6.16.4 otsuste vastuvõtmine ühingu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse;

6.16.5 pankrotiavalduse esitamine, kui selgub, et ühingul on vähem vara kui võetud kohustusi.

6.17 Juhatuse liige on kohustatud:

6.17.1 järgima seadust ning täitma põhikirja nõudeid ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;

6.17.2 osalema juhatuse koosolekutel ning vajaduse korral liikmete üldkoosolekutel;

6.17.3 olema ühingule lojaalne ja tegutsema vajaliku hoolsusega;

6.17.4 mitte kahjustama ühingu huve;

6.17.5 täitma muid talle määratud ülesanded, mis tulenevad juhatuse liikme kui ühingu ühe juhi ametikoha iseloomust ja spetsiifikast.

6.18 Juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega ühingule tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju ühingu võlausaldajatele, vastutab võlausaldajate ees solidaarselt ühinguga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 (viis) aastat kohustuse rikkumisest. Juhatuse liige ei vastuta kahju hüvitamise eest, kui ta tegutses vastavalt üldkoosoleku või juhatuse õiguspärasele otsusele.

6.19 Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Kui juhatuse liikmega on sõlmitud juhatuse liikme leping, siis lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme tagasikutsumisega kutsutakse tagasi kogu juhatus ning üldkoosolek peab valima uue juhatuse.

VII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, TEGEVUSE LÕPETAMINE 

7.1 Ühingu ühinemine, jagunemine ja/või tegevuse lõpetamine otsustatakse üldkoosolekul ning viiakse läbi seadusega või põhikirjaga sätestatud korras. 

7.2 Ühingu tegevus lõpetatakse:

7.2.1 üldkoosoleku otsusega; 

7.2.2 pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;

7.2.3 liikmete arvu vähenemisel alla 10 (kümne) liikme;

7.2.4 kohtu otsusega; 

7.2.5 üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;

7.2.6 muul seaduses ettenähtud alusel.

7.3 Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Üldkoosolekul valitakse likvideerimiskomisjon, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara võrdsetes osades ühingu lõpetamise ajal ühingu liikmeteks olnud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühingu likvideerimiseks.

Kinnitatud 11. veebruar 2013 üldkoosoleku otsusega 
Muudetud 26. november 2014 üldkoosoleku otsusega