Menetletud juhtumid

Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu Aukohtu otsus nr. 1

8. detsember 2016
Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu Aukohus (edaspidi Aukohus) koosseisus: esimees Pärtel Vurma, liikmed Annika Avikson, Jana Koppel ja Karin Sepp, arutas 8. detsembril 2016.a. Tallinnas Orangetime Event OÜ avaldust Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidule (edaspidi ETKAL) seoses Jolos OÜ poolt ETKALi eetikakoodeksi ja selle punkti 3.3 võimaliku rikkumise kohta.
 
Orangetime Event OÜ esindaja Jüri Luud esitas ETKALile 21. novembril 2016.a. avalduse aukohtumenetluse algatamiseks, kus ta märkis, et Jolos OÜ eksitas tahtlikult hankijat (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse riigihange viitenumbriga 172847 Üritusturunduse teenuse hankimiseks) ning lõi temas tegelikkusele mittevastava teadmise justkui oleks Babahh Production OÜ korraldanud rahvusvahelise vehklemisvõistluse Tallinna Mõõk 2014 ja Eesti Alexela Korvpallimeistriliiga mänge ning seeläbi saavutati ebaeetiliste võtetega ühispakkujate kvalifitseerimine. Sellega rikub Jolos OÜ Orangetime Event OÜ arvates ETKALi eetikakoodeksi punkti 3.3.
 
ETKALi eetikakoodeks 3.3. sätestab, et ETKALi liikmed ei kasuta oma äris ebaausaid võtteid (heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, konkurendi või tema kauba/teenuse halvustamine, aga ka konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine).
 
Aukohus leiab, et kaebuse aluseks olev väide nagu oleks Jolos OÜ tahtlikult hankijat eksitanud ei ole faktina tõestatud, kuna hankija on hankes üheselt kirjeldanud mõisted teleülekanne ja peatöövõtt ja nendele mõistetele kaebealuse poolt hankes esitatud info ja tõendid ka vastasid. ETKALi Aukohtu pädevuses ei ole omakorda nende tõendite õigsust kontrollida.
 
OTSUS
 
Ülaltoodu alusel üksmeelselt ja juhindudes eetikakoodeksi punktist 3.3 otsustas aukohus jätta Orangetime Event OÜ avaldus rahuldamata.
 
Aukohtu otsus tehakse teatavaks kõikidele ETKALi liikmetele ja avaldatakse ETKALi kodulehel.
 
Pärtel Vurma
Annika Avikson
Jana Koppel

Karin Sepp

Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu otsus nr. 2

8. detsember 2016

Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu Aukohus (edaspidi Aukohus) koosseisus: esimees Pärtel Vurma, liikmed Annika Avikson, Jana Koppel ja Karin Sepp, arutas 8. detsembril 2016.a. Tallinnas Moes OÜ, ID Production OÜ ja Jolos OÜ avaldusi Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidule (edaspidi ETKAL) seoses Orangetime Event OÜ poolt ETKALi eetikakoodeksi (edaspidi Eetikakoodeks) ja selle punktide 1.3, 1.4, 3.3, 4.1, 4.2, 5.1, 5.5, 6.3, 6.4 võimaliku rikkumise kohta.

ETKALi aukohus menetles kõnealust kolme avaldust nendes esitatud väidete sisulise samasuse tõttu korraga ja teeb nende kolme avalduse osas ühise otsuse. Kõik kolm avaldust puudutavad kaebealuse käitumist osaledes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse riigihankel nr. 172847 milles hangitakse Üritusturunduse teenust.

Jolos OÜ esindaja Tanel Lillepalu esitas 23. novembril 2016.a. ETKALile järelpärimise selgitamaks, kas Orangetime Event OÜ poolt esitatud hinnapakkumine 0€ vääringus riigihankele vastab Eetikakoodeksile ning on aktsepteeritav liikmesagentuuride käitumisena antud riigihanke raames ja ka edaspidi. Kaebuse esitaja leiab, et Orangetime Event OÜ on rikkunud sellega Eetikakoodeksi punkte 6.3 ja 6.4.

Lisaks leiab Jolos OÜ esindaja, et kaebealune on käitunud Eetikakoodeksi punktide 1.3 ja 1.4 vastu ning kritiseerinud/esitanud vaide antud riigihanke raames Jolos OÜ poolt esitatud informatsioonile ise konkreetseid tõendeid omamata ja esitledes oma seisukohti eeldustel.

Moes OÜ esindaja Mihkel Lubi esitas 24. novembril 2016.a. ETKALile avalduse aukohtumenetluse algatamiseks, kus ta leiab, et Orangetime Event OÜ on oma pakkumisega EAS raamhanke tingimustes rikkunud Eetikakoodeksi punkte 3.3, 4.1 ja 5.5. Kaebuse esitaja leiab, et antud 0-eurone pakkumus oli pahatahtlik ning kaalutletud tegevus hankeprotsessi pikendamiseks ning konkurentide töö takistamiseks.
Avalduse teise punktina küsib kaebuse esitaja küsimuse miks ärgitas Orangetime Event OÜ esindaja Jüri Luud teisi agentuure osalema mõistliku või kõrgema tunnihinna alusel, tsiteerides "et oleks konkurentsis rohkem normaalseid agentuure, kelle tunnihind oleks mõistlik".

ID Production OÜ esindaja Antti Sõber esitas 25. novembris 2016.a. ETKAL'le kaebuse viidates Orangetime Event OÜ väidetavalt ebaeetilisele käitumisele turul toimuvates hangetes. Kaebuse esitaja viitab oma kaebuses eelmiste kaebustega sarnaselt samale riigihankele, mille raames esitas kaebealune pakkumuse milles nii projekti- kui ka loovjuhtimise töö tunnihindadeks oli 0 eurot. Kaebuse esitaja palub Aukohtul kujundada seisukoht, kas Orangetime Event OÜ käitub turul eetiliselt, pakkudes ebaausat konkuretsi, kui agentuuritöö väärtustamisele vastupidiselt tehakse alapakkumisi ja räägitakse klientidele, et valdkonna levinud praktika ongi kogu tööraha saamine allhankijatelt. Kaebuse esitaja leiab, et Orangetime Event OÜ on rikkunud sellega Eetikakoodeksi punkte 3.3, 4.2 ja 5.1.

Oma teguviisi selgitamiseks esitas kaebealuse Orangetime Event OÜ esindaja Jüri Luud Aukohtule 5. detsembril 2016.a. vastuse, milles väitis, et kõnealuses EASi hankes kohaldatud hindamissüsteem oli loterii, kus ainuüksi töö tunnihinna põhjal ei saa töö maksumuse ega kvaliteedi üle otsustada. Kaebealune väidab, et olukord kus hankija soovib teha sedavõrd suuri otsuseid kahe väikese tunnihinna alusel, ei väärtusta agentuuri loovpartnerina mitte mingil viisil. Seega pidas kaebealune eetilisemaks esitada nullhindadega pakkumus ning näidata hankijale komisjonitasude teenimist. Lisaks väidab kaebealune, et oma 0-hindadega pakkumuse tegemisega ei saa hankija (EAS) oma hankemeetodit rakendada teiste turundusteenuste lepingute sõlmimisel ning seeläbi on neil õnnestunud hankijat agentuuritöö väärtustamise suunas mõjutada.

Eetikakoodeksi punkt 5.5 sätestab, et vajadusel harime, nõustame ja toetame klienti. Kui selle kõige tulemusena ei ole võimalik parimat tulemust saavutada, loobume ja põhjendame.

Aukohus leiab, et kaebealusel oli võimalus hankes esitatud kriteeriumite valikut kahtluse alla seada ja vaidlustada nii hankija poolt korraldatud infopäeval kui ka enne oma pakkumuse esitamist kas E-riigihangete keskkonnas või pöörduda oma õiguste kaitseks Riigihangete vaidlustuskomisjoni. Seda võimalust kaebealune ei kasutanud. Lisaks pidi kaebealusel olema Aukohtu hinnagul pakkumuse esitamise hetkel arusaam, et see võib takistada hankijal oma eesmärkide saavutamist. 

Eetikakoodeksi punkt 1.2 sätestab, et liikmel on kohustus teadvustada, et tal lasub kohus kaitsta ja edendada oma valdkonda ja selle nõuetele vastavalt käituvate kaasesindajate mainet.

Eetikakoodeksi punkt 6.4 sätestab, et liikmete poolt esitatud pakkumised ja hinnad on läbipaistvad ning kontrollitavad.

Aukohus leiab, et 0-euroste tunnihindadega pakkumus ei väärtusta agentuuri tööd ega edenda oma valdkonda ja selle mainet. Oma seletuskirjas toob kaebealune välja, et neil on täna kasutusel neli erinevat ärimudelit, mille alusel oma teenuseid pakkuda. Üks nendest ärimudelitest näeb ette tunnipõhist hinnastamist, mida hankija hankedokumentides ka pakkujatelt küsis. Seda ärimudelit kaebealune oma pakkumuses ei kasutanud, tekitades olukorra kus hankija küsitud projektijuhtimise ja loovtöö hindas kaebealune 0 euro vääriliseks. Aukohus mõistab kaebealuse erinevate ärimudelite võimalikku olemasolu, kuid leiab, et nii avalikkusele kui ka teistele valdkonnas tegutsevatele turuosalistele ei ole 0-euroste tunnihindadega pakkumus üheselt mõistetav ning ei jäta muljet, et see väärtustaks agentuuri ja kogu valdkonna sisulist tööd.
Eetikakoodeksi punkt 4.2 sätestab, et liikmed kasutavad konkurentide edestamisel, turuosa suurendamisel ja klientide juurdevõitmisel ainult seaduslikke ja eetiliselt aktsepteeritavaid vahendeid.

Eetikakoodeksi punkt 3.3 sätestab, et liikmed ei kasuta oma äris ebaausaid võtteid (heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, konkurendi või tema kauba/teenuse halvustamine, aga ka konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine).
 
Aukohus leiab, et kuigi üritusturundus-agentuuride igapäevase praktika juurde võib käia tulu teenimine vahendustasudelt, siis kõnealuse hanke raames küsiti selgelt agentuuritöö tunnihindu ja kaebealuse katse esitada pakkumus teistel eeldustel sooviga hanke läbiviimist ja hindamistulemusi mõjutada ei ole teiste pakkujate suhtes eetiliselt aktsepteeritav.
 Eetikakoodeksi punkt 1.3 sätestab, et liikmetel on kohustus mitte halvustada ega laimata teisi liikmeid ega kolleege, nende seisukohti ja teistes valdkondades tegutsevaid isikuid. Kriitikat kolleegidele tehakse üksnes kontrollitud faktidele tuginedes ja vahetult. Vajadusel, kaitstakse oma töö tulemusi ja -võtteid kolleegide, tunnustatud valdkonna ekspertide ja konkurentide ees.

Eetikakoodeksi punkt 1.4 sätestab, et liikmetel on kohustus suhtuda kolleegidesse erapooletult ega halvustada avalikkuse ees nende tegevust. 

Avalduste esitajate poolt kaebustes välja toodud Eetikakoodeksi punktide 1.3 ja 1.4 väidetava rikkumise osas leiab Aukohus, et kõikidel valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel on õigus oma õiguste kaitseks pöörduda vastavate küsimuste ja kahtluste korral selleks ettenähtud organite poole (Riigihangete vaidlustuskomisjon, Aukohus) ning Aukohtu pädevuses ei ole hinnata nende kaebuste vormilist külge. Sellise kaebuse sisu osas teeb otsuse kaebust menetlev organ.

Eetikakoodeksi punkt 4.1 sätestab, et liikmed ei esita teise kolleegi hinnapakkumisele tuginevat või selle järgi kohandatud pakkumist, va kolleegi otsesel nõusolekul.

Avalduste esitajate poolt kaebustes välja toodud Eetikakoodeksi punkti 4.1 väidetava rikkumise osas leiab Aukohus, et selline rikkumine ei ole faktiliselt tõestatud. Aukohtul puuduvad tõendid nagu kaebealune oleks esitanud teise kolleegi hinnapakkumisele tuginevat või selle järgi kohaldatud pakkumist.
 
Eetikakoodeksi eesmärk on näidata, et turunduskommunikatsiooni valdkonda kuuluvates agentuurides töötavad inimesed, kes mõistavad, milline vastutus lasub neil väärtushinnangute ja moraali kujundamisel ühiskonnas. Lisaks eeltoodud punktidele peab Aukohus oluliseks välja tuua ka Eetikakoodeksi punkti 5.2, mis sätestab, et liikmed käituvad oma tegevuses ausalt ning järgivad Eetikakoodeksi põhimõtteid ja vaimu nii, et meie oma isiklik maine, meie kliendi/tööandja ja elukutse maine tervikuna oleksid kaitstud.
 
OTSUS
 
Ülaltoodu alusel üksmeelselt ja juhindudes Eetikakoodeksist otsustas Aukohus, et Orangetime Event OÜ ei järginud ja seega on rikkunud oma tegevuses Eetikakoodeksi üldist mõtet ning selle punkte 1.2, 3.3, 4.2, 5.2, 5.5 ja 6.4.
 
Aukohus otsustas, et Orangetime Event OÜ ei rikkunud eetikakoodeksi punkte 1.3 ja 1.4 ning punkti 4.1 väidetav rikkumine ei ole tõestatud.
 
Aukohtu otsus tehakse teatavaks kõikidele ETKALi liikmetele ja avaldatakse ETKALi kodulehel.

 
Pärtel Vurma
Annika Avikson
Jana Koppel

Karin Sepp